ääremärkusi

 

26-2

me kolime jossiga veebruaris kesk tänavale
mõelge
karlova
mõelge
tõeline (gaasiküttega) idüll
mõelge
kui halbu
luuletusi
ma kirjutama hakkan

"istun siin oma puitpõranda peal ja täna on pühapäev ja kirbukalt ostetud 20 aastat vanast tassist helgib õrnalt värskest piparmündist keedetud tee vastu ja ma kuulan pastacat ja ma mõtlen, et elu on nii ilus, aga natukene magusvalus ka"

või siis:

"kõik mu sõbrad on siin ja nemad joovad veini ja mina närin dipikastme sisse kastetud lillkapsast ja mõtlen, et elu on nii ilus, aga natukene magusvalus ka"

või siis:

"põrgusse kõik hipid ja sussisahistajad ja märsilohistajad, ma kolin annekasse tagasi ja söön jälle paneelmajade vahel hesburgeri burksi"

või siis:

"joosep, mine tee süüa, vii prügi välja, pese nõud ära ja siis viska mind autoga raamatukokku"

või siis:

"kui raske on siit lahkuda! aga peab. sest baka on läbi ja veel kaks aastat tartus õppida tundub natukene hirmus"

või siis:

"joss, kas sa mäletad veel neid aegu, kui me veel karlovas elasime? - jaa... mäletad, kuidas me tuppa puid ei pidanud tassima, sest meil oli gaasiküte ja kusjuures veel hinna sees! - jaa... aga kas sa seda mäletad, et alati oli augustikuu lõpp ja terve linn oli noori tudengeid täis, aga meil oli kodu juba olemas? - jaa ..."

lühidalt ekspressist #1

toimetuses on selline superkohvimasin, mis mängib muusikat ja millel on lcd-ekraan

(neljapäeval võib lehe osta)
(mul muud öelda ei ole)
(on tallinnas november)

1lulka

kas täiskasvanud inimese elu ongi selline, et

sa istud laupäeva õhtul üksinda kodus ja kirjutad

e-lugeritest artiklit

ja sööd õhtusöögiks kiirnuudleid

sest korraliku toidu tegemiseks pole aega ega viitsimist

maailmas on veel lootust! ausõna.