aga 10. juulil sõidame jossi, siimu ja silviaga balkanile - ungarist serbiasse, serbiast makedooniasse, makedooniast võib-olla albaaniasse, siis montenegrosse ja lõpuks jõuame serbia kaudu budapesti tagasi. kokku oleme ära tervelt kaks nädalat ja ma olen täiesti kindel, et see kirjalikust maailmast eemalolek mõjub mulle väga hästi!
selle asemel, et jutustada, topin siia pilte üles. vabandan juba ette ära, et need on telefoniga ja enamjaolt pehmost tehtud, aga teadmiseks kõigile korterikassiomanikele: kui viia üks muidu närvilise olemisega kassike maale, siis ta muutub seal hoopis teiseks loomaks! pehmo on pärispeal palju rahulikum, seltsivam ja sööb kõike, mida ette antakse. ta käib mere ääres luusimas ja suhtub taimedesse väga aupaklikult. samuti soovib ta teistega laua taga istuda ja vestluses osaleda. tihti võib leida teda magamast sellistest kohtadest, kuhu teised kaks kassi kunagi ei satu. nii et viige oma kassikesed võimalusel maale ja ärge kartke, et nad plehku pistavad!
olgu need pildid tunnistuseks sellele, kuidas mina oma isesust läbi kassi väljendan, ning loodusfotod on selleks, et näidata teile oma autokommunikeerumisvõimet.
ma ei kirjuta, aga ma loen. loen kõiki neid raamatuid, mille jaoks kooli ajal aega ei olnud.
liinakuru
pärispea
hetk pärast lõpuaktust. leia pildilt momo!
oli vaja seda lipsu mulle kaela siduda?!
