voldemort kuslap

issand jumal uus magistriõppekava pandi õisi üles ja järsku mul tekkis nii palju motivatsiooni et oma kökatsid kirjatükid valmis kriblada sest sügisel hakkab õige elu pihta ajeeeeeeeeeeeeeeeee

7. Magistritöö (30 EAP) kohustuslik									Näita mooduli eesmärke
	Mooduli valiku põhimõtted: Magistritöö või magistriprojekti valimise otsustab üliõpilane koostöös juhendajaga oma teaduslikele ja professionaalsetele huvidele vastavalt. Magistritöö (30EAP) on erialane akadeemiline uurimus. Magistriprojektis (15EAP) keskendutakse rakenduslikule küsimusele, kasutades osalt akadeemilist, osalt mõnda muud väljendusviisi. Rakendusliku magistriprojektiga kaasneb 15 EAP mahus praktilisi aineid, mis lisavad pädevusi konkreetse projekti teostamiseks.

EI MINGIT TEOREETILIST JAURAMIST

MA POLE ÕIGE JAURAJA

MA VÕIN NÄITEKS MINGI AINE ÕPPEKAVA KOKKU PANNA HOOPISKI

VÕI MINGIT ASJA KORRALDADA

VÕI TEKSTE TÕLKIDA JA TOIMETADA

SEE ON ELU MU SÕBRAD MA ÜTLEN TEILE

kuidas ühe päevaga neli aastat vanemaks saada

läksime täna kassikesega arsti juurde. vaja igasuguseid süste teha ja ussirohtu anda ja küüned on ka kuidagi liiga pikad. aga arsti juures teatati meile, et:

1. pehmo ei ole kolmeaastane, pehmo on seitse.
2. pehmol on igemepõletik ja sellepärast ta ei tahagi krõbinaid süüa. tal on valus!
3. sellest tulenevalt on pehmol toitainepuudus ja nii tulevad tal karvad ära.
4. pehmol on ka kõrvapõletik.
5. ja siis on tal veel üks endiste isaste kasside häda, mis on seotud sellega, et nad ei saa enam territooriumi märgistada.

nii juhtuski, et arsti juurde läks paari iluveaga noor kass, tagasi tuli terve haiguslooga keskealine meesterahvas.

varjupaigas on palju kasse. varjupaigas on ainult üks loomaarst. varjupaigas on mõned vabatahtlikud, kes liiva koristavad ja koertega jalutamas käivad, ning mõned statsionaarsed töötajad ka, kellel on nii palju tegemist, et nad lihtsalt ei jõua kõiki loomi iga päev üle vaadata. muidugi võib kassikesel igasuguseid vigu küljes olla, mida arst ei näe, aga seljuhul võiks ju värsketele kassiomanikele öelda, et kuna kohapeal kõikide loomade korrapäraseks ravimiseks ressurssi ei jätku, minge parem esimese asjana ise arsti juurde, et võimalikele tõvedele kohe jälile saada.

värsked kassiomanikud ei oska ise diagnoosi panna. karv tuleb ära? no äkki on kolimisest stressis. krõbinaid ei meki? pirtsakass! suu haiseb? noo, sellega peaks tegelema, aga varsti on nagunii vaktsiiniaeg ja siis vaatab.

uno loobil oli kunagi laul nimega "hoia korras tuletõrjevahendid". teate seda laulu? ma ümiseks selle viisiga hoopis ühte teist pala:

kass astus varjust välja
varjupaigakass
hoiab oma soo lippu kõrgel
saba hoiab ka
nurrub laual, aknal,
jalutsis ja peas
aga kas sa,
kassisõber,
seda üldse tead:
varjupaigakass on loom,
kes erihoolt vajab
vii ta arsti juurde enne,
kui ehitad tal maja

ma nägin täna unes, et sain loksal peksa

fredjüssi siniallikul

“Paistu kihelkonnas, Loodi vallas, Sinehalliku veski juures on üks hallik, mida "sinehallikuks" kutsutakse. Nime on see hallik muidugi sellest saanud, et selle vesi ka kesk päeva ajal sinine näitab. Muidugi arvata, ei ole hallik veskist, vaid veski on hallikast selle nime pärantanud. - Selle kohda räägitavad vana juttu olen enne juba Teile kirjutanud.” (ERA H III 24, 476 (8) < Halliste - J. P. Sõggel (1895)).

see on minu arvates väga naljakas, et inimestel (st mul) on msni, orkuti, hot.ee, seikleja.net'i, miksikese ja muude internetisaitide vastu tekkinud samasugune nostalgia kui näiteks lapsepõlvemaitsete ja -maastike vastu. mul tekib täpselt msni emotikone vaadates samasugune tunne, kui ema tehtud ahjusaia süües. mis ajal me küll elame?

palun vabandust, mul oli eile palavik

väike, aga väga kuri

ma ütlen päris ausalt ja täiesti ilma keerutamiseta: see semester on paras košmaar olnud. mul on nii palju vaja kirjutada ja lugeda ja analüüsida ja mõtelda, et mu aju on täielikust kõrbemisest vaid paari päeva kaugusel. kui ma ei õpi, siis ma valutan südant ja süüdistan ennast, kui õpin, siis rändavad mu mõtted kuskile väga kaugele ja ma ei suuda keskenduda. aga kujutage ette, sel kevadel ei ole mul juunini aega, et asju korda ajada. mul pole sel kevadel üldse mingit edasilükkamiseaega. ma peaksin kohe praegu tegutsema. seminaritöö tähtaeg on järgmisel neljapäeval, bakatöö esimese peatüki tähtaeg 15. aprillil, aga ma just mõtlesin selle struktuuri ümber... või vähemalt arvan, et mõtlesin. sest ma pole ikka veel ridagi kirjutanud. mitte et see kõige hullem asi maailmas oleks. sest mingi plaan ja värk on mul peas olemas. ja mingeid asju olen ma lugenud ka. aga ikkagi!!! kõik on nii paganama segane mu jaoks. kõik need asjad kokku. kui ma peaks vaid need kaks tööd valmis kirjutama ja rohkem mitte midagi tegema, elaksin ma semestri ilusasti üle, aga probleem on selles, et mul on veel kaks kuuepunktist ainet, mis tõepoolest nõuavad palju-palju tähelepanu. ja siis on mul veel see kinnisidee, et ma pean mõlemad ained A-d saama, ja muidugi bakatöö ka, sest siis ma saan cum laude. ma olen terve ülikooliaja päris hästi ja edukalt õppinud ja ausalt öeldes pole mu õppekava midagi ülemäära keerulist ka (või tähendab - see on täpselt nii keeruline, et ajab mind hulluks, aga samas pole tegemist mingi reaalerialaga, kus on ainult õiged või valed vastused), nii et kiitusega lõpetamine poleks üldse paha. sest siis ma olen endale midagi tõestanud. väga tobe, jaa, on küll, aga kogu kooliaja olin ma täielik underachiever... nüüd nagu võiks ja võiks ja võiks.

ma olen peaaegu iga päev hirmus sarkastilises ja iroonilises tujus, ma tahan kõigiga tülli minna, ma ei taha mõelda selle peale, mida ma lõunaks söön, ma ei taha üldse midagi. ma ei oska puhata. ma ei oska õppida. mul on tunne, et ma olen iseennast jube pisikesse puukasti kinni pannud ja see kast jääb iga päevaga aina väiksemaks ning kasvab ainult siis, kui ma õpin. aga õppimine ajab pea valutama. ma ei taha enam midagi teada.

ah jaa, seda tahtsin ka öelda, et te ikka kõik teaksite jne - lähen sügisest eesti kirjanduse magistrisse. noh, kui ma just enne seda kirbukakaks ei muutu. see oleks ka variant.

ja seda tahtsin ka öelda, et kes iganes sa ka ei oleks - palun vasta meilidele. kui sulle neid saadetakse. kui sa kohe ei saa vastata, siis kirjuta kas või, et sain kirja kätte, vastan hiljem. kui raske see ikka on?!?!?!?!??!?!?!

veel kassijutte

täna istus number seitse bussi peale üks vanem meesterahvas, nii 70-aastane. istus mu kõrvale, togis mind küünarnukiga ja küsis:
"kuule, neiu... kuhu sa lähed?"
"lähen lasteaeda sugulasele järele."
(mind ta ei kuulnud ega kuulanud)
"kuule, neiu... sa oled KASS! sul on kassisilmad! sa oled KASS! sa oled CARMEN KASS!"
(muhelen)
"ma olen natuke liiga lühike selle jaoks..."
"sa oled KASS!!!"

umbes 300 meetrit enne minu peatust kobisin ta kõrvalt minema, et maha astuda. ka tema tõusis püsti ja läks ühe tüdruku juurde.
"kuule, sa oled kass. sul on kassisilmad. sa oled KASS! sa oled CARMEN KASS!"

läksin bussi pealt maha. ta tuli kah. ja ütles mulle: "KASS!!!"

---

siis läksin kiurule lasteaeda järele. kiur võttis rahulikult ühe teise poisi jope ja püksid (mina tõesti ei oska väikeste laste riietel vahet teha), isegi kindad olid ühe mehise omad. astusime õue. kiur takseeris mind veidi ja ütles: "hanna... sa näed väga kena välja!"

---

on alles luiskajad!

mul on üks mustavalgekirju öömüts, kelle nimi on pehmo. ta magab terve öö mu pea peal ja nurrub vahetpidamata. vahepeal lükkab küüned juuste sisse ja siis magab edasi. vähemalt on soe.

(umbes midagi sellist)

ma vist mõtlesin välja, millist tööd ma tulevikus teha tahan.
ma tahan personaalseid jalutamismarsruute kokku panna.
maksad viis eurtsi ja ma koostan sulle sellise jalutuskäigu, et mine metsa.
vastavalt tujule, ilmale ja linnaosale.
üksi, kaksi, koeraga, lapsega.
mitmetunnised või mõneminutilised.
näed selliseid kohti ja selliseid maju, et kuku pikali.
mõtled selliseid mõtteid ja tuled selliste ideede peale, et toho tonti.
kui asi edasi areneb, siis võiks audioraamatuid ka teha. et jalutad... hmm... näiteks kvissentalis ringi ja kuulad mingit ilukirjanduslikku vahepala sellest, kuidas kvissental on nagu väike tallinn ja kõik sealsed koerad uluvad ja hauguvad päevad läbi, sest nende omanikud on kella poole kuueni tööl.
aga kogu aeg ei tohi klapid kõrvas olla, sest muidu läheb kolmandik infost kaduma.
praeguseks võiksin marsruute tartu kesklinna, raadi, ülejõe, karlova, tähtvere, annelinna ja supilinna kohta koostada.
ja äraeksimisruumi jätaksin ka.

niisiis: kes testgruppi tahab tulla?

saage tuttavaks

meil on nüüd kass! tema nimi on pehmo ja ta tuleb loomade varjupaigast! enne oli tema nimi sednar! ta on hirmus uudishimulik ja muide - ta leiti elvast, minu isa sünnilinnast! meid on nüüd kolm! hurraa!

kas tõesti on aastast 2008 juba seitse aastat

kas keegi võiks mulle diktofoni pähe installeerida

siis ma saaks kõik need 100+n tööd valmis

ma mõtlen hästi palju aga kirjutan hästi vähe

pätukas pelmeen tondu

kallis peni
puhka rahus!
olid meie viimane koeraniru.
ma loodan, et nüüdsest saad iga päev korralikult hakkliha ja muud head kraami.
ja kui sa meie eelmiste koertega kohtuma peaksid, siis
ütle, et siin on kõik enam-vähem,
aga me oleme kõik hirmus nukrad.
ja isegi kassid on nukrad.
kes nüüd kährikuid murrab?
kes nüüd äraminejaid bussipeatusesse saadab?
kes nüüd maja valvab?
kallis peni
puhka rahus.

sinu sõbrad.

kronotüüp