türgis hakkas mulle lambaliha maitsema. itaalias hakkasid mulle marineeritud köögiviljad maitsema. kui järgmisena oliivid meeldivad, siis on asi täitsa käest ära läinud.
nii palju siis söögist. kärbeskaallane olen küll, aga isu on tohutu. või õigemini - toidu peale mõtlemine toob lihtsalt naeratuse näole.
täna täidab bolognat udu. kuulsin just, et asun kõige itaalia kõige soisemas kohas, kus on talvel kõige külmem ja suvel kõige kuumem. noh, eestis on ka talvel suhteliselt krõbe, aga siin on niiskust ja rõskust märksa rohkem. kolm kampsunit ja mantel ja sall ja kindad ei aita midagi, targem on lihtsalt tuppa jääda.
eile lõpetasin oma essee ära ja sain itaalia keele eksami läbi. nüüd on vaid jäänud krimkakirjanduse eksamiks õppida, siis on bologna ülikooliga kõik. bolognaga ka. olen üritanud küll, aga me ei leia kuidagi ühist keelt. vahepeal on küll tunne, et nüüd-nüüd-nüüd on kätte jõudnud see hetk, kui kogu itaalia ja eriti bologna ja siinsed kitsad tänavad ja armsad kohvikud ja üpris rõõmsad elanikud poevad mulle päriselt südamesse ja ma võin oma vahetussemestri igati õnnestunuks pidada... aga siis juhtub jälle midagi ootamatut ja ma loivan koju, kurbus hinges.
siiski-siiski. hea, et ma ikkagi tulin ja olin ja nägin ja ringi reisisin ja veidi kurvastasin ka. asjad mu peas hakkasid ikka paremuse poole liikuma jne
ecco una viola bicicletta!
udu piazza maggiorel. kus mu helkur on
jõulukuusk piazza maggiorel. kus piparkoogid ja lumi on?
bologna sala borsa nimeline linnaraamatukogu. uskuge või mitte, aga kõik, absoluutselt kõik selle nurgad on paksult inimesi täis, täiesti võimatu on kohta leida, kus istuda ja õppida. aga via zamboni lugemissaali järjekord ulatub suisa tänavale välja. on jah õpetatud linn see bologna...
No comments:
Post a Comment
no mida on?