teinekord, kui sul tuju väga halb on, siis loe nõukogude eesti ajakirjandust ja hakkabki rõõmsam! eriti kauni ja kõlava retoorika olen boldiga ära märkinud. mitte keegi ei oska tänapäeval nii hästi omadussõnu kasutada!
"Nõukogude laste- ja noortekirjandus on suure tee läbi käinud. Raske on maailmas leida niisugust arvukat ja andekat poeetide, prosaistide, teadlaste, pedagoogide, illustreerijate, polügraafiameistrite kollektiivi, kes on oma töö täielikult pühendanud lastele, lasteraamatutele, mis on muutunud nõukogude noorsoo ustavaks sõbraks ja targaks nõuandjaks." (Nikita Hruštšov, Pravda 14.12.1960)
"Jah, paraku oleme mõnikord kaugel leninlikust taktitundest kunstiteosesse suhtumisel. "Ma ei kuulu tema poeetilise talendi austajate hulka, kuigi tunnistan täielikult oma mittekompetentsust sel alal." Nii ütles ei keegi muu kui Lenin, ei kellegi muu kui Majakovski kohta (V. I. Lenin, Teosed 33, lk 196). Mäherdune taktitunne ja tagasihoidlikkus, eriti teades, k u i kompetentne suur Lenin tegelikult ka kirjandusküsimustes oli!
Iga luuletaja sihiks olgu saavutada poeetiline täiuslikkus. Ent milliseid vormieksperimente me ka rakendaksime, ei tule kunagi unustada sisu primaati. "Ma ei tea, kuidas on poeesiaga, kuid poliitika suhtes ma annan pea, et see on täiesti õige," ütles Lenin Majakovski "Istungite palaviku" aktuaalsest tabavusest kõneldes.
Poliitiline õigsus koos vormitäiusega olgu meie kõikide eesmärk!"(Paul Rummo "Tänapäeva luule ümber", Noorte Hääl 14.12.1960)
(ema, sa ei pea seda postitust lugema)
mäherdune on mu lemmiksõna
ReplyDelete