ma poleks kunagi arvanud, et ma seda tõsiselt mõtlen, aga ma igatsen kooli ja õppimist ja utlibi r-kioskist šokolaadi ja müslibatooni ja vee ostmist ja seda tunnet, kui eksam on just läbi saanud ja ma olen täiesti kindel, et saan D ja seda tunnet, kui mul veidi paremini läheb ja seda tunnet, kui pärast unist soome keele tundi wernerist kohvi ostan, sest werner on põhjus, miks ma kohvijoomist täiesti maha jätta ei saa, ja seda tunnet, kui me arutame loengus näiteks salingeri ja õppejõud mainib bluri coffee and tv-d, ja seda tunnet, kui ma saan aru, et olgugi et ma vingun väga-väga palju ja enamik ajast ei mõista, miks ma üldse ülikooli kippusin, sest ma olen absoluutselt rumal, siis pärast mingi essee või uurimistöö või maeiteamisasja lõpetamist jooksevad kõik teadmised mu peas kenasti paika ja kokku ja ma tean päris kindlasti, et maapealne paradiis on õppimine ja isegi mitte rocknroll