... et kui juba kirjutama hakata

- kõik itaallased 1) suitsetavad 2) sõidavad motorolleriga 3) käivad väga hästi riides. igal pool on suitsuautomaadid.
- õppisin täna väga lihtsalt ja kiiresti tiramisud tegema (siinkohal tervitan kõiki korbi-nimelisi lähisugulasi, keda ma jõuludel selle maitsva ja rasvase koogikesega kostitada soovin).
- peale motorollerite on tänavad täis ka jalgrattaid, kusjuures sõidetakse auto- mitte kõnniteel. üpris hulljulge värk, arvestades seda, et siin on täiesti segane liiklus.
- õhtuti minnakse aperitivole. see tähendab seda, et iga endast lugupidav kohvik paneb välja suhteliselt laia valikuga külmlaua - maksad ~8 eurot ja sööd, palju jaksad. jook on ka hinna sees. vot seda kommet hakkan ma eestis igatsema, sest aperitivo ühendab endas suhtlemise ja kerge söögi.
- ka itaaliasse on jõudnud nutitelefonihullus. sõbrad saavad õhtul kuskil kohvikus (või selsamal aperitivol) kokku ja istuvad terve aeg peadpidi telefonis. tere tore, hea pidu.
- ma olen siin elades nii palju söögist mõtlema hakanud, et see on lausa naljakas. ja sellest, mida ma parasjagu tartus teeksin. oo... sel sügisel on seal nii palju kirjandusüritusi ju! ja muid toredaid asju! ja piltide pealt paistab kõik nii kena ja kollane ja punane ja... ma küll ei tea, kas ma kõikidesse kohtadesse seal olles ka kohale jõuaksin, aga mõte on ilus. sügisene emajõgi! sügisene toomemägi! unised hommikud loengus! eesti keel! eesti leib! eesti saun! sirgjooneline mõtlemine! reede õhtud pärispeal kamina (ja teleka) ees! esimesed talvemantliilmad! lumi! enam-vähem puhtad tänavad! (siin haiseb kõikjal erinevate eritiste (ja kanepi) järele.)
- eile selgus, et bolognas õpib veel üks eesti tüdruk (ühe preiliga ma juba tutvusin). ja kae üllatust - ta on VHK-st! maailm on nii paganama väike.
- õppejõud viskavad siin kõvasti nalja. ja tahavad tudengite arvamust kuulda. ja kannavad pusa ja räägivad syd barretist. aga loengud on ikka (üle)rahvastatud. ootan seda aega, kui käin mõnes mitte nii iidsete traditsioonidega ülikoolis (mis tähendab ka seda, et inimesi on vähem).
- tervitan kiuru ja ta pere, oma kasse, oma koeri, ema-isa, vidrikut-liisut, mammat, kõiki oma õetütreid ja nende autoreid, mariat, pauli, hele, karl esikut ning teisi tartu ja tallinna sõpru, aga ka väliseestlasi anna-kristiinat, silviat, mõlemat johannat, paulat ja muidugimõista joosepit!
- igatsen teid kõiki VÄGA ja loodan, et võtate minuga kuidagi ja kunagi ühendust!!!