taas on kätte jõudnud see hetk, kui mul on vaja liiga mitmele meilile vastata, vaikselt üheks eksamiks valmistuma hakata, esseed kirjutada, filme vaadata, raamatut lugeda ning seda kõike samal ajal. lisaks olen ma alates kella kolmest hommikul üleval olnud ja nende 17 tunni jooksul türgist läbi saksamaa bolognasse rännanud. küsimusele, miks ma ei maga, vastust ei ole. võib-olla tahan asjade üle järele mõelda, võib-olla lihtsalt oma jaheda(s) kivipõrandaga toas ennast kiusata.
türgis oli vahva, muidugi. ma pole ammu ennast nii pingevabalt tundnud, aasia värk vist. tegin oma seebikaga seal palju pilte ja kui need ilmutusest kätte saan, räägin tsuti reisujuttu juurde ka.
seni aga laulan omaette arcade fire'it ja unistan soojast (ja) kodust ja teistest banaalse maiguga asjadest, mida (ja keda) itaalias ei ole.
Olen su blogi juba pikka aega lugenud, aga nüüd kui sa väljamaal oled, on viimane aeg midagi ise ka kirjutada ja teada anda, et ma olen mitte ainult sinu laheda iseloomu, vaid ka kirjaoskuse suur fänn! Kõigepealt, aitäh tervituste eest! Andsin need Karlile ka edasi.
Nüüd aga Tartu uudiseid. Tartus muudkui sajab ja tänavatel võib näha palju väikseid lapsi, kes oma kombekates hästi naljakad välja näevad, tead küll, nagu lapsed ikka kombekates välja näevad. Ma õpin hoolega saksa keelt ja viimase aja suurim saavutus on ühika duširuumi põranda peaaegu puhtaks küürimine. Asi oli nimelt nii, et majajuhataja saatis meili ja tegi (mu meelest suht halva tooniga) märkuse, et meie duširuumi põrand on kohutavalt lubjane ja kuna keegi teine seda asja kätte ei võtnud, siis ma otsustasin kogu oma viha välja elada ja selle ise ära puhastada. Tuli välja, et see polnudki võimatu! Jesss! Karl on nagu Karl ikka ja tegeleb peamiselt filosofeerimisega ja joob hästi palju (maitse)kohvi. Üks meie viimase aja lahedamaid ettevõtmisi oli tema õdedele korraldatud filmiõhtu, kus me vaatasime "Vaprakest", animafilmi punaste juustega Lorde moodi tüdruku seiklustest. See kukkus välja nii, et Anni näppis kogu aja oma iPodi ning Mannu meisterdas lumehelbeid ja joonistas. Karlile, ta vanematele ja mulle aga meeldis film väga!
Viktoriinimelust niipalju, et väga hästi meil ei lähe, aga otseselt halvasti ka mitte. Kõige kõrgem on sel hooajal olnud vist 7. koht, aga lahkume me alati hea tujuga. Isegi eelmisel neljapäeval, kui kohe üldse mitte meie viktoriin polnud (vist seetõttu, et naislauljad olid ülekaalus; hiljem tuli minna koju Led Zeppelini kuulama, et taas inimeseks saada), muudkui naersime ja lollitasime. Meie tiimi neljandaks liikmeks on saanud ühe meie kursaõe vend Martin, kes oli küll varem viktoriinidel osalenud, aga kelle tiimiliikmetel nii palju huvi polnud kui tal. Aga igatahes, mina ja Priit igatseme sind viktoriinidel väga! Teatud ajavahe tagant ikka mainib üks meist, et oh, oleks vaid Hanna Linda siin… 12 Apostlit eksisteerib endiselt! Vot nii, jutt läks pikaks ja tundub, nagu oleks muusikaviktoriin mu ainus hobi.. hahahaa.
Naudi oma aega nii Bolognas kui Ankaras! Ja kogu hästi palju energiat ning kui sa Tartusse tagasi tuled, siis õitse siin edasi!
Ossajeerum, Hele! Suur aitäh selle kirja eest, tegid mu tuju maru heaks! Tore kuulda, et Tartus asjad ikka samamoodi on - Karl joob kohvi, muusikaviktoriin tsipa keeruline, lapsed kombekates. Kombekas värk. Olen kuulnud, et lubja vastu aitab hästi sidrunihape, aga samas ei saa selles kindel olla. Ja siis olen kuulnud, et Emiliana Torrini (kah naislaulja) uus album "Tookah" on väga hea - soovitan kindlasti kuulata! Selline mahe ja soe sügismuss. Kuigi Eestis on varsti juba talv käes. Igal juhul... Su kirjake tiris mu suunurgad kõvasti ülespoole ja nüüd ootan Tartusse tagasi tulemist veelgi enam! Ole tubli ja tervita uuesti Karli ja Priitu ja kõiki teise poisse ja tüdrukuid ja mõnel õhtul võid vinüüli pealt Horrorsit kuulata ja minule mõelda. :) Pai!
Ma olen rõõmus, et sa rõõmus oled! Sidrunihape võib mõjuda küll, aga Cif kareda nuustikuga töötas samuti hästi. Ja muide, olen Emiliana Torrini uut plaati juba kuulanud ja see on tõesti mõnus, aga ta debüüti ei ületa minu jaoks miski. Näeme varsti! Karl ütleb veel, et ta igatseb sind meeeeeeletult ja ta ei teagi miks, aga vist seepärast, et oled hingesuksu!
Armas Hanna Linda!
ReplyDeleteOlen su blogi juba pikka aega lugenud, aga nüüd kui sa väljamaal oled, on viimane aeg midagi ise ka kirjutada ja teada anda, et ma olen mitte ainult sinu laheda iseloomu, vaid ka kirjaoskuse suur fänn! Kõigepealt, aitäh tervituste eest! Andsin need Karlile ka edasi.
Nüüd aga Tartu uudiseid. Tartus muudkui sajab ja tänavatel võib näha palju väikseid lapsi, kes oma kombekates hästi naljakad välja näevad, tead küll, nagu lapsed ikka kombekates välja näevad. Ma õpin hoolega saksa keelt ja viimase aja suurim saavutus on ühika duširuumi põranda peaaegu puhtaks küürimine. Asi oli nimelt nii, et majajuhataja saatis meili ja tegi (mu meelest suht halva tooniga) märkuse, et meie duširuumi põrand on kohutavalt lubjane ja kuna keegi teine seda asja kätte ei võtnud, siis ma otsustasin kogu oma viha välja elada ja selle ise ära puhastada. Tuli välja, et see polnudki võimatu! Jesss! Karl on nagu Karl ikka ja tegeleb peamiselt filosofeerimisega ja joob hästi palju (maitse)kohvi. Üks meie viimase aja lahedamaid ettevõtmisi oli tema õdedele korraldatud filmiõhtu, kus me vaatasime "Vaprakest", animafilmi punaste juustega Lorde moodi tüdruku seiklustest. See kukkus välja nii, et Anni näppis kogu aja oma iPodi ning Mannu meisterdas lumehelbeid ja joonistas. Karlile, ta vanematele ja mulle aga meeldis film väga!
Viktoriinimelust niipalju, et väga hästi meil ei lähe, aga otseselt halvasti ka mitte. Kõige kõrgem on sel hooajal olnud vist 7. koht, aga lahkume me alati hea tujuga. Isegi eelmisel neljapäeval, kui kohe üldse mitte meie viktoriin polnud (vist seetõttu, et naislauljad olid ülekaalus; hiljem tuli minna koju Led Zeppelini kuulama, et taas inimeseks saada), muudkui naersime ja lollitasime. Meie tiimi neljandaks liikmeks on saanud ühe meie kursaõe vend Martin, kes oli küll varem viktoriinidel osalenud, aga kelle tiimiliikmetel nii palju huvi polnud kui tal. Aga igatahes, mina ja Priit igatseme sind viktoriinidel väga! Teatud ajavahe tagant ikka mainib üks meist, et oh, oleks vaid Hanna Linda siin… 12 Apostlit eksisteerib endiselt! Vot nii, jutt läks pikaks ja tundub, nagu oleks muusikaviktoriin mu ainus hobi.. hahahaa.
Naudi oma aega nii Bolognas kui Ankaras! Ja kogu hästi palju energiat ning kui sa Tartusse tagasi tuled, siis õitse siin edasi!
Ossajeerum, Hele! Suur aitäh selle kirja eest, tegid mu tuju maru heaks! Tore kuulda, et Tartus asjad ikka samamoodi on - Karl joob kohvi, muusikaviktoriin tsipa keeruline, lapsed kombekates. Kombekas värk. Olen kuulnud, et lubja vastu aitab hästi sidrunihape, aga samas ei saa selles kindel olla. Ja siis olen kuulnud, et Emiliana Torrini (kah naislaulja) uus album "Tookah" on väga hea - soovitan kindlasti kuulata! Selline mahe ja soe sügismuss. Kuigi Eestis on varsti juba talv käes. Igal juhul... Su kirjake tiris mu suunurgad kõvasti ülespoole ja nüüd ootan Tartusse tagasi tulemist veelgi enam! Ole tubli ja tervita uuesti Karli ja Priitu ja kõiki teise poisse ja tüdrukuid ja mõnel õhtul võid vinüüli pealt Horrorsit kuulata ja minule mõelda. :) Pai!
DeleteMa olen rõõmus, et sa rõõmus oled!
DeleteSidrunihape võib mõjuda küll, aga Cif kareda nuustikuga töötas samuti hästi. Ja muide, olen Emiliana Torrini uut plaati juba kuulanud ja see on tõesti mõnus, aga ta debüüti ei ületa minu jaoks miski. Näeme varsti! Karl ütleb veel, et ta igatseb sind meeeeeeletult ja ta ei teagi miks, aga vist seepärast, et oled hingesuksu!