pelmeenid

olgu. kõik ikkagi taandub küsimusele, kuidas on sommeri proosas esindatud tema luule. et kas ta on oma jutte samamoodi kirjutanud nagu luulet. aga kui poeesia on pigem ilukirjandus kui autobiograafia, siis kas sommeri looming on fiktsionaalne või faktuaalne? või on see küsimus ebavajalik, sest tekst on, mis ta on ja tähtsad on hoopis teosesisesed hüpped ja metatasandid?

ma sõin täna esimest korda ülikoolis oldud aastate jooksul kodus pelmeene. joss ostis need pühapäeval kuu poest. nüüd on siis see müüt ka purustatud, et tudeng muust ei toitugi kui pelmeenidest ja kiirnuudlitest. ma sõin täna tatart ka, aga kiirnuudlid ajavad küll iiveldama. joss rääkis, et ta üks kursavend sööb ainult kartulit, sest see on kõige odavam ja nii jääb tal rohkem raha üle, et arvutimonitore jms osta, isegi liha ei söö eriti. ma tegelikult mõtlesin selle müüdipurustamise all seda, et mulle enne üle-eelmist pühapäeva pelmeenid üldse ei maitsenudki, aga siis tegi jossi ema neid ja terve rongisõiduaja oli kõht meeldivalt täis ega valutanud üldse. mul muidu hakkab viimasel ajal kõht pärast toitumist valutama, söön vist liiga kiiresti või siis ikkagi liiga palju piimatooteid. aga tegelikult, jah, kõik rääkisid enne ülikooli kogu aeg, et järgmised kolm-neli-viis aastat ei söö sa seal tartus mitte midagi peale keedetud makaronide ja pelmeenide ja õlle, aga näädsasiis, nüüd hakkan pelmeene hoopis sellepärast pintslisse pistma, et need on äkitselt maitsema hakkanud, mitte seepärast, et need nii odavad on. tegelikult ei ole. heeringas on odavam. aga õlut ei joo ma üldsegi mitte. kes oleks osanud neli aastat tagasi arvata, et neljanda kursuse (kui vaid selline asi tegelikult olemas oleks) tudeng hanna ei joo enam õlut, veini ega üldse mitte mingit alkohoolset jooki, vaid kraanivett ning earl greyd ja kui tuju on, siis mahla ka.

eelnevast lõigust võiksid huvilised ja minu pikaaegsed lugejad (näiteks mu ema) välja lugeda seda, et oleksin võinud samast teemast ka ühe pikema poeemi kirjutada, aga minu arvates ei saa arvutisse luuletusi kirjutada, sest enteri vajutamine pole pooltki nii lõbus kui järgmise rea sellisesse kohta märkimine, kuhu sulle endale meeldib.

milline
õnn