"Matsikari loeb aplalt pihtimusi, märkmeid etc. sellepärast, et tunneb oma alatuses rõõmu ülla alanduste, võimsa nõrkuste üle. Igasugu jälkuse avastamisest satub ta joovastusse. "Ta on hale nagu meiegi, ta on jälestusväärne nagu meiegi!" Vale, närukaelad: ta on ka hale ja jälestusväärne mitte nii nagu teie – teistmoodi."

– Aleksandr Sergejevitš Puškin