laupäev möödus mul koogil viineripirukaid ning tühja informatsiooni süües. joosepit ei olnud. ühel hetkel, umbes pärast kella kolme pärastlõunal, otsustasin, et vaja on pead tuulutada, ja jalutasin umbes kilomeetri kaugusel asuva jägala joa juurde. seal käib alati palju rahvast, sest seal on igal aastaajal ilus. umbes mõnedsajad meetrid enne sihtpunkti möödus minust auto. mina liuglesin parajasti kraavijääl. jõudsin joa juurde, komberdasin kose kõrval libeda lume peal ja kartsin, et kukkun vette. siis nägin, kuidas mainitud autost väljusid 1) naisterahvas 2) meesterahvas 3) kodukass. kodukass oli ennast mugavalt meesterahva õla peale sättinud. nii nad siis patseerisid eesti külastatuima loodusliku vaatamisväärsuse ääres ja tegid pilte. mõni aeg hiljem, kui olin üllatusest ja imestusest veidi toibunud, nägin meesterahvast ilma kassita. ta oli sellise näoga, nagu ta oleks just võpsikus põit kergendamas käinud. ja kass oli naisterahva juures, keti otsas. kassil oli selline nägu peas, et ta tahaks ka põit kergendada, aga mitte võpsikus, vaid kodus liivakastis.
No comments:
Post a Comment
no mida on?