ja kolmandaks:
mu õde sai tütre!
ehkki minul ööd vahele ei jäänud, on mul tunne, et täna on eilne ja eilne on tänane ja ma pean järgmisesse kuupäeva edasi liikumiseks täna vähemalt kümme tundi und vaatama. unes näen kindlasti uut ilmakodanikku, kiuru väikest õde.
suurest härdusest tuleb pisar silma!
ja siis jõuab kätte hommik ning neljateistkümnendast oktoobrist on märkamatult saanud kuueteistkümnes. ning hommikuteemalise pildi peangi täna postitama...
ja kui jutt juba leenule läks, siis... siis võiks ju rääkida sellest, kui ma veel tartus ei elanud ja leenul veel ühtegi last ei olnud. siis käisin ma tal lepiku tänaval külas. tartut olen ma juba varasest noorusest armastanud, aga kui leenu sellesse ärklikorterisse kolis, sai tartu minu jaoks täiesti uue värvi. teise tasandi. üks väga tähtis erinevus tallinna ja tartu vahel oli mu meelest see, et tallinnas ei istu keegi põrandal (vähemalt tollal ei istutud), aga tartus küll, vähemalt leenu juures. magati ka põrandal. teed joodi põrandal, riisi söödi põrandal, muusikat kuulati põrandal. leenu sõbrad olid minu jaoks midagi täiesti imelist, nii suured inimesed, aga üldse mitte igavad! kõik oli teistmoodi kui tallinnas, hommikud, lõunad ja ööd.
esimene pilt on tehtud juunis 2006, kui leenu baka lõpetas, teine oktoobris 2008, 10. klassi sügisvaheajal.
ja tartust ei ole ma, kujutate ette, siiani ära tüdinenud! igal hommikul ärkan rõõmsa südamega üles ja mõtlen, et see linn on minu.
No comments:
Post a Comment
no mida on?