täna pean nimelt raamatutest rääkima.
see on sihuke imelik värk. alustades tollest hetkest, kui ma kunagises assaku kodus enda toas raamaturiiuli ees istusin ja rösteris soojendatud lihapirukat nösisin ja mõtlesin, et kas lugeda täna "väikest printsessi" või "pipit" ja päike paistis ja kõik oli turvaline ja kena, lõpetades tolle hetkega, kui ma utlibis ilukirjanduse osakonna lugematute riiulite ees seisan ja mõtlen, et kus see "faust" asub ja kuidas ma selle läbi loen. kirjandus on terve mu teadliku elu mind ümbritsenud ja nüüd, kui ma seda õpin, on sellest veelgi raskem eemaltseisva pilguga kõnelda. no kuidas sa kirjeldad midagi, mis on su pärisosa? ma isegi ei tea, mis mu lemmikraamatud on. ei, mitte sellepärast, et neid nii palju oleks, lihtsalt... mul on ausõna lihtsam öelda, kes mulle eesti kunstnikest kõige rohkem meeldib (enn põldroos!) kui nimetada oma lemmikkirjanik. sommer? no ma ei tea. nüüd, kui ma temast bakatööd kirjutan, pean temast distantseeruma. õnnepalu? jah, noh, jah. võib-olla. luik? tammsaare? viiding? heinsaar?
nagu peaks oma sõpradest seast kõige ilusama, targema ja toredama valima.
esimene pilt on tehtud 2007. aasta augustis, paar päeva pärast seda, kui meie saunamaja pärispeal otsustas ära põleda. alumisel korrusel neelas tuli peaaegu kõik alla, välja arvatud... ühe raamatu pealkirjaga "armas jumal, siin anna" ning tiibeti palvehelmed. nietzsche is dead.
aga ülemiselt korruselt jäid alles nii tšello kui terve hunnik raamatuid. neid ma siis laiali laotasingi tol vihmasel augustikuu päeval. käed olid mitu päeva süsised.
teine pilt on tehtud 2008. aasta märtsikuus vidriku korteris narva maanteel. vidrik oli raamatud värvi järgi ritta pannud. väga dekoratiivne, eriti 15-aastase hanna jaoks.
No comments:
Post a Comment
no mida on?