30 päeva pilte: kolmas päev

ja täna pean ma postitama ühe lähivõtte.

tsiteerides selle foto autorit joosepit, siis iga kassist tehtud pilt on makrovõte. ning lilli ja putukaid ma postitama ei hakka.

pildil on minu isane kass kuslap. ei, mitte voldemar. ta on minu emase kassi kaie poeg ja kui ta sündis, siis me hüüdsime teda hoopis klassikaks, sest ta näeb välja nagu tavaline kiisu ikka. kuslapiks muutus ta siis, kui otsustasime ühel päeval talle normaalse nime anda ja valisime ristiisaks järgmise meessoost inimese, kes tuppa astus. juhtumisi olid selleks meie naabrid, isa-poega, kelle perekonnanimi ongi kuslap.

hiljem selgus, et kass kuslap on paras kraakleja. alates jaanuarist kuni septembrini on ta ainult õues, kisub teiste kassidega ja tuleb, hale nägu peas, mõnikord koju, käpad veritsemas. kui ta oleks inimene, siis ta oleks kindlasti poolparmulike kommetega 50-aastane meesterahvas (ta on tegelikult 11), kes elab ikka veel oma emaga koos, sest ta lihtsalt ei viitsi muudmoodi korraldada. peale selle oleks tal paar last, kellega ta ei suhtleks, ning soe koht külapoe taga.

kui ma oleksin kunstnik, siis ma teeksin projekti just kuslapist, sest tema elulaad on päris huvipakkuv. mulle meenutab ta ka veidi "free range'i" peategelast fredi, kes lõpuks (vist?) sai endaga vähemalt natukeseks ajaks rahujalale. ka kuslap on viimasel ajal palju kodusem ja vaiksem kass, magab oma ema kaisus, nuiab liiga palju süüa ning mõnikord ronib süllegi. aga talv on tulemas ja kes see ikka viitsib lumehanges õlut juua.