tänase päeva teema on küünlavalgus... no kujutage ette, mina ja küünlavalgus. küünlavalgusega seostub mulle praegu ainult see, kuidas kunagi kohvicumis küünlaid retsimas käidi. need olid sellised suured ja kollased ja kui vaha sulama hakkas, siis oli sellega mõnus plötserdada, eriti kui vanust kõige rohkem 15 ja vaba aega liiga palju oli. see kohvicumis istumine oli tegelikult tähtis järk minu elus, kuna äkitselt tekkisid mul sõbrad, kellega teelaua taga istuda ja juttu rääkida ja küünlast skulptuure teha. tallinna-üksildus muutus järsku väiksemaks ja koju minnes surisesid mu sees roheline tee ja puhutud jutud.
kuid ma ei leia sellest ajast mitte ühtegi fotot, mitte ühtegi. ega seal pimedas kohvicumis ei olekski häid pilte teha saanud. aga selle-eest otsisin üles ühe foto, mis on üles võetud umbes aasta aega pärast kohvitamise tipphetke. mõnes mõttes on see pilt kantud samast vaimust, selle vahega, et elasin tolle (lambi)valgustusliku hetke üksipäini läbi.
kui kell on 10 õhtul ja aknast kostub trammide krigisemise häält ning viimaste rongide tuututamist ja kui põrandalampi katab kuldkollane tiibeti palvelipp, siis on ilus ja õnnis tunne küll.
No comments:
Post a Comment
no mida on?